Kuulasin järjekordselt ühel Pärnu - Tallinn sõidul Vikerraadio reedest Huvitaja saadet, kus Jakob Rosin võttis saate peateemaks AI. Seekord klienditeeninduse vaates. Kokkuvõtlikult AI klinditeeninduses ei ole midagi muud, kui klienditeenindajate asendamine küsimustes, kus masin suudab kiiremini ja paremini vastuseid anda, ehk siis vastused sellistele küsimustele, mis nõuavad mingisugust automatiseeritud vastust Näiteks teemad, kus on vaja vastusena andmebaasidest andmeid otsida.
Mingil hetkel tekkis klienditeeninduse valdkonnas tööjõupuudus ning AI oli arenenud selleks hetkeks sinnamaani, kus oli võimalik AI õpetada asendama klienditeenindajat just eelmainitud küsimustes. Lisaks mainib samas Huvitaja saate intervjuus Elisa esindaja, et klientidel on võimalikud umbes 900 erinevat teemat, millega pöörduda klienditeeninduse poole. Ükski inimene ei ole võimeline olema pädev kõigis 900 erinevas teemas. Esimeses etapis suunab Elisa teenindusrobot Annika kliendi kirjelduse põhjal kliendi probleemi teemas pädeva teenindaja juurde. Kui selgub, et kliendi probleem on teemavaldkonnas, kus AI on pädev, ei hakata selle lahendamisele inimtööjõudu ja tema aega raiskama ja klienti hakkab abistama AI. Ehk siis tegelikult AI on lihtsamal tasemel kloonitud klienditeenindaja.
Kui nüüd filosoofilisemas vaates edasi minna, siis igapäeva elus kasutame ka AI-d päris palju selleks, kedagi teist asendada. Koolitöödes AI-lt abi paludes asendame teda õpetajaga, reisi planeerides reisikonsultandiga jne. Me hoiame teiste inimeste aega kokku sellega, et küsime neid asju AI-lt. Hetkel jätan välja selle aspekti, et AI ei anna (hetkel veel) igas teemas just kõige õigemaid vastuseid ja ka selle, et teise inimese poole pöördumine nõuab meilt rohkem enda kokku võtmist (eriti rumalate küsimuste puhul), kui AI poole pöördumine. Ehk jällegi, me kloonime kedagi teist ja kasutame tema asemel AI-d.
Siiamaani me tegelikult päriselt ise ei tea, kas see "kloon" annab samasuguseid vastuseid, nagu annaks reaalne inimene. Siiamaani, sest Mark Zuckerberg juba laseb ehitada endast tehisaru põhist klooni, kes peaks andma võimalikult samasuguseid vastuseid, nagu tema ise. Zuckerbergi väljaütlemiste, avalike esinemiste, käitumise jm põhjal luuakse tema mõtlemisele võimalulkt sarnast väljendust edasiandev kloon. Lisaks rääkimise ja "mõtlemise" funktsionaalsusele saab sellel kloonil olema ka avatar, millel on Zuckerbergiga sarnane välimus ja hääl. Kõlab nagu utoopia valdkond või ulme-film, aga nii see on.
Selline AI areng paneb mõtlema, kui kloon suudab meid asendada andmebaasides sorimisel ja kliendile viisakalt vastamisel, siis mis saab meie autentsusest? Kui me eelistame suhelda mugava ja alati kättesaadava "digitaalse teisikuga", olgu see Zuckerberg, õpetaja, reisikonsultant, või lõpuks ka sõber, siis võib-olla ongi meie tuleviku suurim väljakutse õppida vahet tegema tõelisel kohalolul ja selle väga heal koodipõhisel imitatsioonil. Tahaks, et me ei unustaks suheldes seda "inimlikku puudutust", eksimist, erinevaid tujusid, hajameelsust ja muid seisundeid ja tundeid. Neid mainituid võib arvatavasti ka AI-le "õpetada", aga siis ta poleks enam nii efektiivne automatiseerumises. Loodetavasti õpime me tänu tehisarule hoopis kõrgemalt hindama seda aega ja tähelepanu, mida suudab ühele inimesele pakkuda vaid teine inimene.
Viited
- https://vikerraadio.err.ee/1609986442/huvitaja-robotist-klienditeenindaja
- https://quasa.io/media/mark-zuckerberg-is-building-an-ai-clone-of-himself-and-this-time-it-might-actually-talk-back
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar