Lugedes linnulennult arvutite ning programmeerimise ajalugu ja interneti kujunemist ning põimumist meie igapäevaellu võib esmapilgul tunduda, et see kõik oli üks sirgjooneline etteplaaneeritud kava, mis tuli lihtsalt samm-sammult ära täita. Minnes iga avastuse, arenduse või leiutise detailidesse, selgub enamasti siiski, et tegelikult on see kõik kasvanud välja teatud inimeste lennukatest ideedest, nende loovusest, vajadustest, ebamugavustest ja soovidest.
Arvutamisvajadus tekkis juba üsna kaugel ajaloos. Esialgu
saadi hakkama näppude, puupulkade jm lihtsate käepäraste vahenditega. Majanduse
arenedes tekkisid nõudlikumad vajadused. Näiteks kuidas saada kiirelt õiged
vastused suuremate numbrite kokku löömisel? Või siis, kuidas arvutamiseks
vajalikke puupulgakesi või kive kaasa tassida? Ilmselt kuidagi selliseid uusi
probleeme lahendades kujunesid välja esimesed arvelaudade eellased. Aga nad ju
ei ilmunud ise, keegi teistmoodi mõtlev inimene pidi olema loov, et leida
paremini ja lihtsamini töötav lahendus. Mingil hetkel tekkisid
arvutustahvlitele loenduskivid või -nupud, mille asukoht näitas arve,
järgmisel ajahetkel loodi arvelauale ehk abakusele sooned, mis hõlbustas
loendajate liigutamist ja hiljem sätiti loendajad traatidele. Nendeks arendusteks pidi keegi end kokku võtma, maha istuma ja vaatama hetke
seisule ning ootustele otsa. Enamus inimesi laseks vanal rasval liugu ja ei
viitiks või pigem ei tuleks selle peale, et asi enda kasuks paremini tööle
panna.
Mõni aeg hiljem elas Ada Lovelace, keda arvatakse olevat
esimene programmeerija. Kas selles võib olla seos, et tema isa, kuulus
luuletaja lord Byron, läks Ada juurest ära, kui too oli vaid paarikuune (ja
ilmselt nad kunagi enam elus ei kohtunudki) ning tema ema jättis ta pigem
vanaema kasvatada, ning tundnud end hüljatuna vanemate poolt, soovis Ada
maailmale tõestada, et ta on midagi siiski väärt ning rohkem pingutama. On
väidetud, et ka näiteks tipp-sportlaste soov end inimvõimete piiril end
tõestada võib tulla nende lapsepõlvest ja vanemate suhtumisest. Aga kindlasti oli suur mõju Ada ema hirm, et tütar võib pärida oma kuulsa isa
poeetilise ja emotsionaalse loomuse ning suunas teda üsna kindlalt õpingutega
kirjandusest eemale ja matemaatikat ning reaalteadusi süvitsi õppima. Need
õpingud ladusid arvatavasti hea baasi edasiseks huviks ning võimeks olla
esimene inimene, kes kirjeldas algoritmi arvutusmasinale.
Ajalooliste puntide taga on tegelikult isiklikud lood. Uued
mõtted ja arendused sünnivad eelteadmistest, vajadusest ning ilmselt mõnikord
ka natuke heast juhusest, ehk siis kõik head eeldused peavad kokku saama.
Lihtsamate ideede puhul võisid parendamised ja arengud toimuda ka samal ajal
mitmes erinevas kohas. Mida keerulisemaks ja täpsemaks uued lahendused
muutusid, seda enam vajasid nad pigem rohkem süvenemist ja suuremaid teadmisi,
kui juhuslikkust. Aga on hea, et inimkonnas sirgub aeg-ajalt selliseid pärleid,
kes meie elu lihtsamaks ja mugavamaks suudavad teha.
Viited
Kommentaarid
Postita kommentaar