Selline huvitav ja natuke filosoofiline teema siia aine lõppu. Minu arvates ei saa tehnoloogia olla a priori eetiline ega ebaeetiline. Tehnoloogia on oma olemuselt tööriist ja seega on tema väärtus neutraalne. Moraalsus ja eetika tekivad alles siis, kui mängu tulevad inimene, kontekst ja valikuvabadus.
Tehnoloogiline objekt iseenesest ei oma teadvust, tahet ega moraalsust. Näiteks nuga ei ole iseenesest ebaeetiline ning seda on võimalik kasutada nii kuriteo sooritamiseks kui ka söögi valmistamiseks. See ei sõltu enam noast, milleks teda kasutatakse, vaid inimesest ja sündmusest. Krüpteerimistehnoloogia on matemaatiline algoritm. See ei ole hea ega halb, see on lihtsalt süütu numbrite ja tehete jada. Seda on võimalik kasutada nii e-panga turvamiseks kui ka lunavara rünnakus ohvri failide lukustamiseks. Eetilisus sõltub kasutajast, mitte algoritmist endast. Moraalne hinnang saab tekkida alles siis, kui algoritmile antakse funktsioon konkreetses kontekstis.
Mis tahes tehnoloogia eetilisus sõltub sellest, kes, milleks ja kuidas seda kasutab. Veel näiteks masinõppe mudel, mis on lihtsalt kood ja statistika. Kui seda kasutatakse vähirakkude varajaseks avastamiseks, peame seda eetiliseks. Kui sama mudelit treenitakse piraatandmete peal (nagu foorumis tõstatatud Meta TI juhtum) või kasutatakse massiliseks näotuvastuseks totalitaarses riigis, muutub selle rakendamine ebaeetiliseks. Lisaks saab AI-d kasutada koolitöödes abistamiseks. Kas lasta AI-l terve koolitöö ära teha, või paluda tal selgitada mingit enda jaoks keerulisemat osa, sõltub kavatsusest. Tehnoloogia ise ei muutunud, muutus inimlik tahe selle taga.
Kuigi tehnoloogia pole a priori ebaeetiline, võib väita, et teatud tehnoloogiatesse on juba disaini faasis moraalne suund sisse kodeeritud. Näiteks kui ehitatakse sotsiaalmeedia algoritm, mille ainus tehniline eesmärk on tekitada sõltuvust ja levitada viha (sest see toob klikke ja reklaamitulu), siis on selle tööriista kavandatud funktsioon kahjulik. Kuid isegi sel juhul on tegemist looja ehk inimese ebaeetilise otsusega, mis on materjali sisse valatud, mitte tehnoloogia enda sisemise omadusega.
Nagu Herman Tavani on sõnastanud - eetika olemus ei ole infoajastul muutunud, muutunud on skaala ja kiirus. Tehnoloogia on võimendi. See võimendab inimeste eetilisi või ebaeetilisi kavatsusi. Seetõttu ongi meil vaja eetika koodekseid, sest reeglid ja teadlikkus peavad ohjama tehnoloogiat, mis ise ei oska hea ja kurja vahel vahet teha.
Viide