Midagi revolutsioonilist
On küll väga äge, kuidas näppudel arvutamisest või esimestest arvelaudadest arenes tänapäevane digitaalne arvuti, aga minu arust on kõige revolutsioonilisem siiski interneti arendamine ja levik. Internet oli see, mis viis arvutid massidesse. Seega tänu sellele, et neli USA ülikooli (UCLA, Stanford, UCSB ja Utah) ühendasid esimese ARPANETi võrgu, saame tänapäeval guugeldada ning ChatGPT'lt nõu ja abi küsida.
Niivõrd enda ajast ees, et põrus läbi
Et mitte nüüd arvuti arendamist liiga taustale jätta, siis tooksin välja, et saksa leiutaja Konrad Zuze oli oma ideedega natuke ajast ees. Tema konstrueeritud Z3 oli küll üks maailma esimestest elektromehaanilistest arvutitest, ometi ei jõudnud see peaaegu kuhugi - tal ei olnud ei praktilist mõju maailmale ega ei arendatud ka sõja ajal Z3 ideid edasi.
Sugugi paremini ei läinud Zuze loodud väidetavalt esimesel nüüdisaegsel programmeerimiskeelel Plankalkülil, mis oli valmis juba 1945. aastal, kuid keegi ei kasutanud seda. Idee oli liiga oma ajast ees ja praktilist rakendust polnud sellele kümneid aastaid.
Piisavalt totter
Ma arvan, et väga piisavalt totrad ideed ei olegi jõudnud IT ajalugu käsitleva väljaannetesse. Need, mis ise võibolla tunduvad totratena, võisid olla mõjutajateks järgmistele ideedele.
Paar ideed, millele võiks siin veerus tähelepanu luua, on mõlemad pärit sajandivahetusest. Estiteks suur paanika, kus inimesed reaalselt kartsid, et tuleb maailma lõpp, sest kuni 1990. aastateni olid paljud arvutiprogrammid kirjutatud nii, et need lugesid mäluruumi säätmiseks aastaarve kahekohalistena. Kuigi oht oli ilmselt reaalne, siis mindi selle paanikaga natuke liiale, väites, et lennukid hakkavad 2000. aasta esimestel minutitel alla kukkuma ja rösterid plahvatama.
Teiseks tundub samast, 2000. aastast totter, et selline suur hiid, nagu Microsoft lasi välja Windows 2000, millel oli juba samal aastal vaja parandada ligi 300 viga.
Viited
Kommentaarid
Postita kommentaar