Siiani kasutusel
Üks siiani päris laialdaselt kasutatav tehnoloogia on e-post. Kuigi on tulnud, läinud ja ka jäänud erinevaid sõnumivahetuste rakendusi, siis pole neist siiani miski suutnud e-posti välja suretada.
1960. aastate alguses oli olemas lahendus, mis suutis sõnumeid saata samas arvutis olevate erinevate kasutajate vahel. Juba 1971. aastal töötas Ray Tomlinson välja ARPANET'i esimese võrgumeili rakenduse, mis võimaldas saata sõnumeid teiste arvutite kasutajatele. Ta valis kasutaja ja arvuti nime eraldamiseks @ märgi, mis on samuti e-posti aadressides kasutusel tänase päevani. USA's saadeti juba aastal 1996 e-posti teel rohkem kirju, kui tavalise postiga. Ei näi, et e-post oleks oma populaarsust vähendanud, pigem näitavad viimased trendid, et välja hakkab surema tavaposti teel kirjade saatmine. Omniva annab teada: paberkirjade saatmine on kümne aastaga vähenenud 78% – statistiliselt saadab Eesti inimene täna alla ühe kirja aastas.
Aga e-posti kasutajad on 16 kuni 74-aastaste eesti inimeste seas Statistikaameti andmetel lausa 867 000.
Ajale jalgu jäänud
Kumbki järgmistest tehnoloogiatest ei ole päriselt kadunud, kuid neid ei kasutata enam massiliselt samadel eesmärkidel. Enne 1991. aastat oli failide liigutamiseks peamiselt kasutusel FTP ja natuke hiljem said populaarseteks torrentid, mille aktiivne kasutaja ma isegi olin. See oli siis, kui videote striimimine polnud veel võimalik. Olid torrenti-keskkonnad, kus sai filme, laule ja videoid tükkide kaupa alla laadida. Kui teisel kasutajal (või ka mitmel) oli oma arvuti jagatud kaustas sinu soovitud fail, siis said selle sealt enda arvutisse tõmmata. Kusjuures jagajal ei pidanud olema isegi tervet faili, tema näiteks laadis parasjagu kelleltki teiselt sama faili ja sina said selle tüki, mis tal oli juba olemas, tõmmata temalt enda arvutisse.
Mina olin sel ajal suur seriaali "Lost" fänn. Nii kui uus osa USA's välja tuli, panin oma arvuti torrenteid tõmbama. Kuna enamus kasutajaid olid teistest ajavööndist, pidin arvuti jätma ööseks tööle torrenteid tõmbama. Siis ei olnud mureks kõrge elektrihind ja sai seda lubada, et oma meelelahutuslikke isusid täita. Tänapäeval tundub kordades lihtsam maksta Netflixile või Teliale kuutasu, et omale meeldivat meelelahutust nautida, enam ei viitsiks küll õigeid tükikesi otsida ja arvutit ööseks neid tõmbama jätta. Lisaks võis mõnigi kord hommikul avastada, et kasutaja, kellelt öösel tähtsat failijuppi tõmbasin, oli võrgust välja läinud ning allalaadimine oli pooleli jäänud. Kui ohtlik see tegevus minu koduarvutile oli, seda ma ei osanud aimatagi.
Viited
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar