Eben Mogleni artikkel räägib sellest, kuidas digimaailmas reeglid muutusid, aga seadused jäid vanasse aega kinni.
1. Tarkvara kui omand: teoreetiline paradoks
Digitaalselt on kogu loodu (muusika, filmid, raamatud, tarkvara) ühtedest ja nullidest koosnevad jadad. Autorile ei mahu pähe, kuidas on võimalik, et me kaitseme autoriõigustega ja patentidega numbritest koosnevaid jadasid. Ta arvab, et selline süsteem ei ole jätkusuutlik ja kukub varem või hiljem kokku.
2. Tarkvara kui omand: praktiline probleem
Moglen väidab, et tarkvara peab olema vaba kõigile, muidu selle kvaliteet kannatab. Programmeerija ei kirjuta koodi ainult arvuti jaoks, vaid ka teistele programmeerijatele, et nad saaksid seda parandada ja täiendada. Ükski ettevõte ei ole nii suur ja võimas, et suudab testida oma tarkvara kõikides maailma arvutites. Seega ei suuda ta leida kõiki potensiaalseid vigu, mida ühiskondlikult võiks suuta. Autori arvates peaks tarkvaral laskma areneda nagu vabal loodusel, kus kõik saaksid panustada, vastasel juhul tekib võlts kindlustunne turvalisest ja vigadeta programmist.
3. Anarhism kui tootmisviis
Mogleni arvates pole tarkvara tootmiseks vaja mingit suurt käsku ülevamalt poolt. Vabatahtlikult koos töötavad inimesed loovad tihti paremat tarkvara kui sunnitud palgatöölised, sest nad teevad seda kirega ja üksteise vigadest õppides.
4. Isandad surevad pimeduses
Artikli autor väidab, et suured meedia- ja tarkvarahiiud kaotavad oma võimu, sest nad ei suuda mingi hetk kontrollida info liikumist. Moglani arvates viib internet ise inimesed kokku ja seetõttu pole vaja enam vahedajat (ettevõtet), et jagada head ideed või koodi. Ta usub, et intellektuaalomandi süsteem kukub kokku, sest see on digitaalmaailmas lihtsalt takistuseks ja sellest õpitakse mööda hiilima.
Eben Moglen kirjutab oma artiklis, et info tahab olla vaba, sest see on digitaalses maailmas kõige loomulikum kulgemise viis. Kõik katsed seda piirata on pikas perspektiivis määratud läbikukkumisele.
Noh, peab tõdema, et päris nii pole asjad siiski kulgenud. Inimesed on siiski kogu aeg vajanud piire. Sajandeid tagasi leiutati selleks usundid, et kaaslasi ja kogukondi ohjes hoida. Tänapäeval on selleks just need samad seadused, patendid, autoriõigused ja muud piirangud. Me vajame piire, et end kaitsta.
Teisalt võib väita, et suletud koodiga tarkvara on ses suhtes tõesti ebakindel, et ei suuda vältida kõikide kasutajate potensiaalseid vigu. Avatud koodiga tarkvarad on osutunud tehniliselt kvaliteetsemaks.
Viide
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar