teisipäev, 7. aprill 2026

Nädal 9. IT-juhtide võrdlus

Selle nädala teema jaoks - peab võrdlema kahte tuntud IT-juhti - pidin ohtralt guugeldama. Esiteks oli vaja aru saada, kes on tuntud IT-juhid. Kindlasti on palju tuntud IT-ettevõtete juhte, kes pigem on ettevõtjad või äriühingu juhid, mitte konkreetselt ettevõttes IT poole eest vastutavad juhid. Ja teisalt - isegi kui IT-juht on tuntud, kas ma oskan kaugeltvaatajana hinnata, kuidas ta saab hakkama juhtimise, suhtlemise ja treener olemisega oma hallatavas ettevõttes või asutuses? Aga teen proovi nende avalike artiklite põhjal, mis ma leidsin.

Otsustasin nende endi väljaütlemiste põhjal võrrelda 2024. aastal aasta IT-juhiks valitud Häirekeskuse IT-valdkonna juhti Liisa Soosalu ja 2025. aasta augustis tööd alustanud justiits- ja digiministeeriumi digiriigi asekantsler Lauri Luhti.

Juht (leader)

Liisa Soosalu paistab silma väga selge eesmärgipõhise juhtimisega. Ta rõhutab artiklites, et Häirekeskuse töö mõjutab otseselt inimeste elu ja turvatunnet, mistõttu peavad süsteemid olema töökindlad ja kiired. Lisaks on ta toonud välja eesmärgi muuta abi kättesaadavaks kõigile – näiteks videokõnede ja reaalajas tekstilahenduste kaudu. See näitab, et tema juhtimine ei ole ainult tehniline, vaid selgelt kasutajakeskne ja missioonipõhine.

Lauri Luht on oma intervjuudes rõhutanud kindlat suunda: digiriigi tsentraalsem juhtimine, teenuste töökindlus ning tehisaru laialdasem kasutuselevõtt. See viitab üsna tugevale visioonipõhisele juhtimisele. Lisaks olemasoleva hoidmisele peab ta vajalikuks ka süsteemi ümberkujundamist. Selline lähenemine eeldab, et juht suudab erinevad osapooled ühise eesmärgi nimel liikuma panna, mis avalikus sektoris ei ole alati lihtne.

Teavitaja / suhtleja

Soosalu rõhutab korduvalt koostöö ja selge kommunikatsiooni olulisust. Tema enda sõnul on edu aluseks see, kuidas üheskoos tiimina edasi liigutakse ning tähtsad on head suhted ja selgus tööprotsessides. See viitab, et ta ei keskendu ainult tehnilistele lahendustele, vaid peab oluliseks ka info liikumist ja ühist arusaama eesmärkidest.

Kuigi sisemist kommunikatsiooni on raske hinnata, jätab Lauri Luht avalike intervjuude põhjal mulje juhist, kes suudab keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletada. Näiteks tehisaru kasutuselevõtu puhul ei räägi ta ainult tehnoloogiast, vaid ka mõtteviisi muutusest ja vajadusest kohandada reegleid. Tal tundub olevat hea oskust tõlgendada tehnilisi arenguid laiemale publikule, nii otsustajatele kui ka tavakasutajatele.

Treener / juhendaja (coach)

Liisa Soosalu toob oma töö kirjeldamisel pidevalt esile meeskonna ja partnerid, mitte ainult enda rolli. See viitab, et ta ei otsusta ega tegutse üksi, vaid loob tingimused, kus teised saavad hästi töötada. Samuti eeldab Häirekeskuse IT-arendus pidevat koostööd erinevate osapoolte vahel, mis tähendab, et ta peab aktiivselt toetama meeskonnatööd ja inimeste arengut.

Lauri Luht on öelnud, et tema ülesanne on riigi terviklikku digisüsteemi heas töös hoidmine ning edasi viimine. Ta peab oluliseks hellitavalt "meie häid kolleege" erinevatest asutustest nende võimaluste leidmiseks kokku tuua, et toetada ka neid nende arenduste edasiviimisel ja loomisel.

Mentor / õpetaja 

Soosalu puhul tuleb mentori roll esile pigem kaudselt, läbi tema rõhuasetuse süsteemsusele ja läbimõeldud protsessidele. Teda on kirjeldatud juhina, kes on loonud süsteemsust ja kujundanud töö efektiivselt ümber. See tähendab, et ta mitte ainult ei juhi, vaid kujundab ka seda, kuidas teised organisatsioonis töötavad ja mõtlevad.

Mentori rolli puhul paistab Lauri Luht silma just oma mõtteviisi jagamisega. Ta ei piirdu ainult konkreetsete projektidega, vaid räägib laiemalt sellest, kuidas digiriik peaks arenema ja milliseid muutusi see nõuab nii inimestelt kui ka organisatsioonidelt. Selline “suure pildi” selgitamine aitab teistel paremini mõista, miks muutused vajalikud on ja toetab head koostööd.

Arengumootor (change agent)

See roll on Soosalu puhul väga tugev. Ta on lühikese ajaga viinud läbi olulisi muudatusi, arendanud infosüsteeme ja toonud sisse innovaatilisi lahendusi. Lisaks on tema juhtimisel tehtud teenused kättesaadavamaks ja tehnoloogiliselt mitmekesisemaks. See viitab juhile, kes ei hoia olemasolevat süsteemi lihtsalt töös, vaid arendab seda aktiivselt edasi.

Ka Lauri Luht on väga tugev arengumootor. Ta räägib otseselt vajadusest muuta senist lähenemist, nii tehisaru kasutuselevõtu, teenuste arendamise kui ka riigi ja erasektori koostöö osas. Ta ei keskendu ainult olemasoleva süsteemi parandamisele, vaid pigem selle ümbermõtestamisele. Tal on valmisolek algatada muutusi, mitte ainult neid ellu viia.

Ülemus (power broker)

Kuigi avalikest allikatest ei paista otseselt “jõuline võimu kasutamine”, viitab Liisa Soosalu roll Häirekeskuses sellele, et ta peab tegema otsuseid, millel on otsene mõju kriitilistele teenustele. Sellises keskkonnas ei saa juht olla ainult konsensuse otsija, ta peab vajadusel ka kiiresti otsustama ja vastutuse võtma. Tema saavutused süsteemide ümberkujundamisel viitavad sellele, et temas on ülemust küll, kui vaja on.

Lauri Luht töötab valdkondades, kus otsused ei ole ainult tehnilised, vaid ka poliitilised ja organisatsioonilised. Näiteks erasektori suurem kaasamine või digiriigi juhtimise tsentraliseerimine eeldavad paratamatult ka võimu kasutamist ja otsuste läbisurumist. Tema amet eeldab ka vajadusel jõuliste otsuste vastuvõtmist, kus konkreetsus on vältimatu.

Kokkuvõttes

Kui Liisa Soosalu tundub artiklite ja iseloomustuste põhjal missioonipõhine, samas praktiline juht kriitilises avalikus teenuses, siis Lauri Luht pigem süsteemiülene strateeg ja muutuste algataja riigi tasandil. Mõlemad uuritud IT-juhid on tugevad arengumootorid, ehk nad on suutnud oma uusi innovaatilisi ideid kolleegidele ja partneritele selgeks kommunikeerida ning tunduvad loetu põhjal toetavad sihikindlad kaasteelised.

Viited

  1. https://itl.ee/uudised/eesti-parim-it-juht-on-liisa-soosuu-hairekeskusest/
  2. https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120471994/aasta-it-juht-liisa-soosuu-muudatuste-tegemisel-tuleb-kusida-ka-ebamugavaid-kusimusi
  3. https://forte.delfi.ee/artikkel/120337345/kuula-olukorrast-digiriigis-hadaabikone-on-muutumas-hadaabisuhtluseks?fbclid=IwY2xjawRByKpleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFqQ3p0blRJWUtPbzVDc0Nzc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHsFU1izJ916y9loAJdCYlIcTIX9MWBd3roEZvrGgbiI6iqUhj0j4t6kUhtnV_aem_I0o4wiAciOiOo3xM-vKNKw
  4. https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120453559/eesti-uus-it-juht-lauri-luht-seab-kolm-sihti-tsentraalsem-juhtimine-hukukindlus-ja-tehisaru
  5. https://www.aripaev.ee/raadio/episood/riigi-it-juht-peame-hakkama-oluliselt-rohkem-erasektorilt-it-arendust-tellima
  6. https://www.err.ee/1609774149/digiriigi-asekantsler-tehisaru-tulek-voib-nouda-teistmoodi-motlemist-ja-uusi-reegleid
  7. https://forte.delfi.ee/artikkel/120434947/asekantsler-lauri-luht-eesti-digiriik-vajab-jargmist-hupet-mitte-tiigrimuuti

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Nädal 13. Erilised lahendused erilistele arvutikasutajatele

Ma ei ole varem kuigi tihti mõelnud sellele, kuidas erinevaid rakendusi või veebilehti kasutavad inimesed, kellel on piiratud nägemine, peen...