Oskuslik kasutus
Kuna töö ja pere kõrvalt uuesti ülikooli õppima asudes ei jää enam "oma eluks", veel vähem meedia tarbimiseks aega, siis saan tänulik olla, et Eesti maksumaksja raha on oskuslikult kasutatud ERR'i portaali parendamiseks ja mugavdamiseks. Kiire elutempo kõrvalt on see ka ainus portaal, mida hetkel natuke jälgida jõuan. Minu arust on väga lihtne, selge ja hästi kasutatav nende keskne ERR.ee veebileht, kust on võimalik ka otsesaateid jälgida vaid interneti ühendust omades ükspuha kus maailma ääres. Väga lahe on ka see, et ERR on läinud innovaatiliste ideedega kaasa ning loonud oma voogedastusplatvormi Jupiter. Kuigi telesaadetel on ka järelvaatamise võimalus, siis neil inimestel, kel aega rohkem, vaatavad kuuldavasti Jupiterist terveid seriaale järjest. Meie oma (ja kõigile tasuta, ehk et maksumaksjatena juba kinni makstud) Netflix!
Kuigi ERR'il on ka Facebookis konto, kus nad oma saateid ka kommenteerida lasevad ning ERR'i raadiojaama Vikerraadio saatesse "Uudis +" saab lisaks veebilehel olevale küsitluse vastamisel ka telefoni teel otse-eetris oma arvamust avaldada, siis isiklikult minul need lemmik-meedia osad ei ole. Minu arust kogunevad sinna liiga äärmuslikud arvamused. Või tegelikult pigem need, mis ei kattu enamasti minu arvamustega ja ma lihtsalt ei soovi teada, et vastu-mõtlejaid nii palju on. Aga võimalus oma arvamust online avaldada on ERR'is siiski olemas.
ERR ei kasuta uut meediat lihtsalt lisa-kanalina, vaid pakub seda erinevatel tasanditel ja ka mitme-poolseks suhtluseks tarbijatega.
Uue meedia lahjendatud variandid
Raske on Eestis leida näidet, kus uut meediat ei hallata piisavalt, sest minu arust võimaldavad kõik suurimad ja tuntuimad "vana meedia" väljaanded veebilehtedel kommenteerida ning jagavad infot, mis paberile ei mahu (nt fotode galeriid). See on meie väikese rahvaarvuga riigi peegel - kui sa ei ole veebis aktiivne ja ei kaasa oma meediumi tarbijaid, siis sind ei ole olemas. Seega kõik väljaanded, kes on soovinud ja osanud edasi tegutseda, panustavad ka veebi poolele ja tarbijate kaasamisele. Pigem on mõnel portaalil lahjem uue meedia sisuline kvaliteet.
Võtame kasvõi näiteks ühed Eesti populaarsemad portaalid Postimees ja Delfi. Nende puhul tundub, et uus meedia ei ole niivõrd sisuline laiendus, vaid pigem suunatud tähelepanu ja klikkide püüdmiseks. Kui võrrelda näiteks Postimehe trükiväljaannet ja veebikeskkonda, siis paberlehes tunduvad samad lood sügavamad ja terviklikumad, veebis domineerivad lühemad, kiiremini tarbitavad ja kliki-magnetlike pealkirjadega artiklid. Klikkide nimel võetakse sõnumeid kontekstist välja ning luuakse lugu atraktiivsemaks, kui ta algselt oleks.
Ma ei väida, et see on nende mudelite puhul vale. Ilmselt on see kommertsportaalide puhul natuke paratamatu. Erinevalt ERR'ist ei ole neil maksumaksja vahendeid ning portaali üleval hoidmiseks on vaja reklaamitulu ja tellimusi. Digikanalites konkureeritakse tähelepanu pärast ja nagu näha - nad on siiani elus, seega on seda oskuslikult teinud. Minu jaoks isiklikult on see põhjus, miks ma neid portaale igapäevaselt ei jälgi. Tähelepanu püüdmiseks nihkub fookus sageli pealkirja järgi huvi äratamisele ja mitte nii väga sisu peegeldusele. Lood luuakse kiirtarbimiseks, sisu sügavust ei peeta nii oluliseks.
Viited:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar